Tarmol kohe tulevad head mõtted!

Heinale meeldib ka Tanilase idee seada sisse riigistrateegi ametikoht. „Seda mõtet olen juba ammugi ka ise mõelnud,“ räägib ta. Vaarik lisab kriitikanoodi: „Paljud konkursile saadetud artiklid näevad lahendusi mingites uutes ametikohtades või agentuurides, selle taga paistab frustratsiooni demokraatliku paljususe ees.“

Kapitali kättesaadavuse mure

Ettevõtja Karli Lambot tõstab esile Rainer Aunpu lugu, mis juhib tähelepanu ettevõtja vajadusele uut tüüpi laenude järele, mida peaks garanteerima riik. „Ettevõtlusele stardilaenude garanteerimine on idee, mis vääriks süvenemist ja kaalumist,“ ütleb ta. „Eeldus on muidugi, et garantiisid ei väljasta poliitiliselt kontrollitud agentuurid.“ Vaarik seevastu märgib, et kapitali kättesaadavus on tõesti tõsine probleem, kuid seda tuleks lahendada teisiti.

Lambot kiidab Ahto Lobjaka teksti „Piiritu Eesti“, mis sõnastab vajaduse luua riigist lahkunud elanike hõlvamise aktiivne poliitika. Lobjakas rõhutab tarvidust määratleda Eestit enda tema kaudu identifitseerivate inimeste, mitte riigipiiride kaudu.

„Ilmselt selle konkursi üks sisulisemaid ja strateegilisemaid ideid,“ nendib Lambot, „kuid samas sisaldab see konflikti. Eestluse idee üle vaidlemine peaks olema loomulik ja pidev protsess, mitte kuidagi tabude piirile lükatud. Sootsiumi kuulumine peab olema piisavalt raske ja seeläbi äratuntav. „Idee liigub samas suunas e-residentsusega ja täiendab seda,“ kommenteerib Vaarik. „Mõtte edasiarendused on väga põnevad. Kuid milleks liialdada võõrsõnadega?“

Tunnustust pälvis Kristjan Hänni idee euroopaliku seadusandluse eeskujul paremini kaitsta väikeaktsionäride õigusi. „Vaadates BLRT sõda väikeaktsionäridega toetan seda mõtet,“ sõnas Hein. „Tihtipeale on nad suurte jaoks praht ja neist astutakse üle. Väikeaktsionärid tuleb tõsta au sisse!“ Ka Lambot tunnustab. „Väga lihtne, arusaadav ja praktiline ettepanek. Väikeaktsionäride õiguste suurendamine ning täpsem reguleerimine peaks mõjuma positiivselt siinse väärtpaberituru arengule“. Vaarik on skeptiline: „Tehniliselt ilmselt oluline asi, aga kas see ületab teiste, suurema haardega ideede mõõtu?“

Suure Venna kartjate õudusunenägu

Tähelepanu äratab Priit Pekarevi idee asendada PIN-kood sõrmejälgedega. „Orwellliku ühiskonna kartjate õudusunenägu,“ iseloomustab Hein. „Mõtet võib laiendada sinnamaale, et iga kord, kui sõrmejälje annad, teab Suur Vend, kus sa oled ja mida sa teed. Aga muidu kiiduväärt mõte, vabastab inimesed numbrite meelespidamisest või PIN-koodide rahakoti vahel hoidmisest.“ Vaarik sõnab: „Nagu kunagi ütles üks turvaekspert: tõenäoliselt ei taha sa oma turvalisust sõltuma panna mingisugusest tunnusest, mida sa ei saa vajaduse korral vahetada.“